Kas ka tark tormab?

Paljud räägivad, et väärtpaberite puhul on hajutamine just see õige viis, kuidas investeerida, aga miskil põhjusel mulle endale ei tundu see kõige parem lähenemine. Võiks vaadata ning kaaluda ka teisi strateegiaid. Liigse hajutamise strateegia asemel on ehk mõistlik osta hoopis indeksfonde?

Kes aga soovivad ise noppida endale ettevõtted, kuhu raha paigutada, võiksid ju pigem keskenduda konkreetsele valdkonnale ja teha huvipärase ettevõtte kohta põhjalikuma analüüsi ning siis veidi suurema positsiooni selles võtta. Mina olen siinkohal ise läinud seda teed, et ise olla osake sellest tegemisest, kuhu ma raha paigutan.

Selleks, et oma raha hästi investeerida, tuleb näha palju rohkem vaeva, kui seda varasemalt pidi tegema. Samas tundub, et keskmine investor käitub risti-vastupidiselt ja analüüsib võimalikku rahapaigutust vähem kui kunagi varem – kõik läheb ju ülesmäge. See muidugi on normaalne nähtus, sest investeerivaid inimesi on järjest enam ja selles valimis aina rohkem inimesi, kes lihtsalt soovivadki selle kasvuga kaasa minna ning võitu saada. Seda käitumist toetab inflatsioon, mis seisva raha vägisi nahka pista ähvardab.

Ülehinnatud turud

Turul valitsev investeerimise eufooria teeb ettevaatlikuks. Saan aru, et rahatrüki tagajärjel on inimestel säästud kasvanud ja üha enam soovitakse oma vaba kapitali investeerida, sest tarbimiseks seda ei kulu nii palju ning pangakontol seistes raha väärtus aja jooksul väheneb. Seda eriti praegu, kus inflatsioon on kõrge ja me tunnetame hindade tõusu praktiliselt igas sektoris.

Start up ettevõtted

Kuna minule sobivaid üürimajade projekte on hetkeolukorras väga keeruline leida, olen üritanud oma horisonti laiendada ja kinnisvara ning vähesel määral aktsiate kõrvale otsinud tugeva kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Üheks neist on kindlasti start up ettevõtted, mis on saamas aina populaarsemaks investeerimissuunaks. See on küll valdkond, mis tuleb tunnistada, on ääretult riskantne – iial ei tea, milline ettevõte saab tuule tiibadesse ja milline jääb isegi pärast korduvaid rahastusvoore lihtsalt unustuste hõlma muutes investori meele kurvaks, sest kogu raha, mida ta sellesse ettevõttesse paigutas, on korraga kadunud.

Meil Eestis tegelikult on väga vedanud, sest investeerimise maailm on suhteliselt vähe reguleeritud – ka kõige algajamad investorid saavad investeerida sellises mahus, mida nad soovivad ning osaleda avalikel pakkumistel. Ma olen selle poolt, et see võikski nii jääda ja just selliselt saab turg parimal võimalikul viisil ennast ise reguleerida. Kahjuks aga mitmel pool on juba investeerimise piirangud.

Olen ka ise nüüd mõnda aega start up maailma jälginud ja kohtunud ettevõtetega, kes kaasavad oma tegevustesse raha. Kohtumisel läheb energia enamasti üles ja hakkad kaasa elama, aga kui hiljem rahulikult analüüsid tegevust, konkurentsivõimet, skaleeritavust, toodet ennast jne, siis leiad, et see ettevõte pole ikka see.

GScan

Nüüd aga hiljuti juhtus üks uskumatult tore seik – ma leidsin lõpuks sellise ettevõtte, mille tootest kuuldes mul tekkis koheselt selline tunne, et see on see õige ettevõte, millesse mina tahan investeerida ja hilisem järelemõtlemine süvendas seda veendumust. Uudset skanneerimistehnoloogiat valmistavast GScanist sai minu esimene start up.

Just selle „õige“ start upi leidmine ei ole lihtne ja isegi kui saad natuke nina ukse vahele, siis ikka üritatakse selgitada, kui keeruline see kõik on ja tuleb tunnistada, et antud ettevõtte puhul ongi tegu kõige otsesemas mõttes süva-füüsikaga, mis on seotud kaasajastatud IT-lahendustega. Selline kombinatsioon on minu arvates juba eos paljulubav. Lisaks on meeskonnas valdkonna tipp-tegijad.

Mulle meeldivad kõrge sisenemisbarjääriga valdkonnad. See, mida GScan on suutnud üles ehitada, on midagi sellist, mida keegi teine ei ole veel suutnud ja seetõttu ongi see minu jaoks eriline.

GScan on tehnoloogiaettevõte, mille eesmärk on tuua turule uut tüüpi 3D skännerid ja tomograafid, mis kasutavad skaneerimiseks ainult looduslikku atmosfäärikiirgust. Uute skännerite eelised on täielik ohutus, automaatsus ja materjalituvastuse võimekus.

Ettevõtte esimene toode on turva- ja tolliskänner mahuga kaks kuupmeetrit. Seda hakatakse testima Eesti Maksu- ja Tolliametiga.

See on tohutu läbimurre turvasüsteemides, meditsiinis, ehitiste kvaliteedi kontrollis jne. Me päriselt saame näha asjade sisse ilma neid lahti tegemata ega lõikamata.

Ma olen ülirahul, et olen sellise ägeda ettevõtte väike osanik ja mis eriti motiveeriv – osanike koosolekul laua taga istudes tundsin, kuidas ma olen selles valdkonnas kõige rumalam inimene ruumis. See oli suurepärane tunne! Tohutu võimalus õppida 

Kokkuvõtteks

Investeerimisvõimalusi on väga palju, aga mulle tundub, et tänu eufooriale on kõik liialt üle hinnatud ja valiku tegemisel ei tohi kaotada kriitilist meelt.

Kui kõrgelt ülehinnatud aktsiaid me siis lõpuks oleme nõus ostma? Kas tõesti inflatsioon võib olla suurem, kui aktsiaturgude langemine?

Loe ka minu teisi positutus:

Finantsmaailmas on toimumas enneolematu eksperiment

Keskpankurid on sellise koletise välja lasknud, et sellist enam purki panna ei saa

Kinnisvarateemalised postitused:

Kinnisvara buumis, aga on näha jahtumise märke – Tõnu Toomparki ettekanne Kinnisvaraseminarilt 2021

Milliste riskidega arvestada üürihinna kujundamisel

Uus vs vana üürikinnisvara

Mis mõjutab kinnisvarainvesteeringu tootlust

Mida tähele panna enne kinnisvarainvesteeringu tegemist

9 viisi, kuidas kriisi ajal oma üüriportfelli paremini juhtida

Kinnisvara ei käitu kriisis ühesuguselt