Kas madala baasintressi aeg on läbi saamas ning meid ootavad ees suhteline vaesumine ning sõda?

FED-i otsust intressimäärade tõstmise osas on oodatud juba mõnda aega. Inflatsioon on selgelt tõusuteel ja otsusega viivitamisel on ilmselt peamiselt sisepoliitilised põhjused.

Isegi kui märtsis baasintressimäärasid tõstetakse, ei muuda hetkel see minu kui pikaajalise plaaniga investori käitumist.

Kas meie laenuintressid võivad lähiajal tõusta?

FED-i jaoks on baasintressimäära tõstmine mõnevõrra lihtsam kui Euroopa Keskpanga jaoks, sest ühelt poolt on Euroopa Keskpanga kaalukausil inflatsioon ja teiselt poolt Lõuna-Euroopa nõrk majanduslik seis. Head valikud puuduvad ja säästmaks riike nagu Itaalia on EKP valinud kõrgema inflatsiooni.

Isegi kui baasintress tõuseb ei pruugi see tähendada, et uued laenud on oluliselt kallimad. Varasemalt olid kõrgemate baasintresside juures pangamarginaalid tänastega võrreldes madalamad ja surve sarnasele olukorra tekkimiseks on reaalne.

Välispoliitilise olukorra mõju

Intressimäärade tõusmisega võrreldes teeb oluliselt ärevamaks see, mis võib (lähi)tulevikus juhtuda Ukraina ja Venemaa vahel. Kokkukeeratud kobarkäkk ähvardab kõigile osapooltele näkku plahvatada ja võitjateks osutuvad ei keegi muu, kui sõjaolukorras tõusvate reitingutega poliitikud. Selle konflikti mõjusid on täpselt raske ette ennustada, aga kui sõjaks läheb, siis intressimäärade suurenemise mõju on võrdlemisi marginaalne. Pisut rahulikumaks teeb ehk see, et kinnisvara on minu hinnangul varaklassidest endiselt kõige turvalisem – seda muidugi eeldusel, et sõda otseselt Eesti pinnale ei jõua.

Kas maksta laenud tagasi või laenata end viimase piirini?

Sularaha hoidmine läheb inflatsiooni tõttu järjest kallimaks aga laenude tagasimaksmiseks ei ole minu investeeringuid arvestades õige aeg. Kinnisvarainvestorina püüan ma hoolimata madalatest intressidest praegu hoida laenuvõimekust, et hea projekti tekkimisel ei jääks võimalus kasutamata. Oleme inflatsioonilises keskkonnas, aga kahjuks on hetkel ka kõrge poliitiline risk ja ükskõik, kui ahvatlev tundub laenata nii palju kui võimalik, siis mina seda hetkel teha ei julge. Uute projektide alustamine muutub lähitulevikus üha kallimaks ja riskantsemaks ning usun, et selles osas on oodata kasvu pidurdumist.

Kõik on ülehinnatud, mida teha?

Kui mõelda, et kuhu oma investeeringud preaguses majandusolukorras suunata, siis jätkuvalt olen ma kinnisvara usku. Võimalik, et kuld oleks väga halva olukorra ootuses veelgi turvalisem kuid päris maailma lõppu ma veel ei karda.

Usun, et mõni riskialtim investor võib praeguses olukorras agressiivsemalt käitudes palju võita, aga mitmed ohuallikad on teravnenud ja muutujaid on nii palju, et tuleviku prognoosimine paratamatult ebatäpsem.

Kokkuvõtteks

Kuigi riikide ja keskpankade tegevus seda ei kinnita, siis siiralt loodan, et maailmas saadakse aru, et plaanimajandus ei tee midagi paremaks ja poliitika tuleb majandusest lahus hoida. Turuga ei saa karistamatult manipuleerida, aga ometi nähakse keskpankade tegevuses lahendusi. Näha on, et jätkatakse riikide rolli suurendamist ja majanduse reguleerimist üha laiemalt. Julgen ennustada, et Tshernomõrdini tähelepanek saab taas olema kohane: tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.

Loe ka minu teisi positutus:

Kas tark tormab?

Finantsmaailmas on toimumas enneolematu eksperiment

Keskpankurid on sellise koletise välja lasknud, et sellist enam purki panna ei saa

Kinnisvarateemalised postitused:

Energiahindade mõju kinnisvaraturule

Kinnisvara buumis, aga on näha jahtumise märke – Tõnu Toomparki ettekanne Kinnisvaraseminarilt 2021

Milliste riskidega arvestada üürihinna kujundamisel

Uus vs vana üürikinnisvara

Mis mõjutab kinnisvarainvesteeringu tootlust

Mida tähele panna enne kinnisvarainvesteeringu tegemist

9 viisi, kuidas kriisi ajal oma üüriportfelli paremini juhtida