Hiiglaste võitlus USA vs Hiina

Vaatevinkel usa vs hiina vastasseis

Pärast NSVL-i lagunemist ja külma sõja lõppu on jõudsalt küpsenud uus, maailmaajaloo suurim riikidevaheline vastasseis USA ja Hiina vahel. Sõltumata sellest, kellest saab ametlikult kinnitatud USA president, on suhted Hiinaga mitme tulevase presidendi jaoks üks suurimaid väljakutseid. CIA endine tegevjuht Michael Morell vestles kahe mõjuvõimsaima riigi vaheliste suhete teemal Harvardi poliitikaprofessor Graham T. Allisoniga. Teeme vestlusest kokkuvõtte ja vaatame milliseid probleeme nähakse kõige teravamatena ning ohte suurimana.

Thukydidese lõks

Suhted Hiina ja USA vahel on ehe näide Thukydidese lõksust. See on olukord, kus tõusev jõud ohustab valitseva hegemooni positsiooni ning tulemuseks on märkimisväärne oht sõja tekkimisele. Allison andis olukorrale sellise nime oma 2012 aasta Financial Times’i artiklis. Hiina areng on olnud väga kiire ning mitmes mõttes on USA juba kaotanud oma kaalu või juhtrolli maailmas. USA peab leidma lahenduse olukorrale, mil Hiina SKP kasvab suuremaks. USA-l on olnud olulisim roll tänase maailmakorra kujundamisel, mis on aidanud paljudel riikidel ellu jääda ja õitseda. Autoritaarne Hiina ohustab seda korda ning tuleb leida lahendus kuidas sellele vastu seista ning säilida vaba rahvana, mille põhiväärtused on endiselt jõus.

USA tänased liidud tuginevad suuresti 1950-ndate jõuvahekorrale, kui USA SKP moodustas 1/2 maailma majandusest. Selle aja strateegia vajab põhjalikku ümberhindamist täna, kui SKP osakaal on küll suur, kuid langenud umbes tasemele 1/7. Lisaks Hiinale ja Venemaale on märgatavalt tõusnud Jaapani, Türgi, Iraani ja muude riikide olulisus.

Tänases olukorras on USA jaoks prioriteet number üks riigi säilimine. NSVL-iga rivaalitsemise aegadel põhiliseks tasakaalustavaks teguriks olnud kindel vastastikune häving ei ole enam piisav. Riigid konkureerivad esikohale paljudes valdkondades ning nii Hiina kui ka USA suudavad teineteist ja kogu maailma hävitada kasvuhoonegaasidega. Hiina ostupariteet on 21. sajandi jooksul kasvanud tasemelt ¼ ja praegu see ületab USA-d. Hiina tekitab 2x rohkem kasvuhoonegaaside kui USA. Väljakutse ja võti seisab selles, et leida mõjuv vastukaal uute liitlaste abil ja säilitada suhetes Hiinaga jõupositsioon.

USA Hiina vaatevinklist

USA on maailmale oluliselt enam avatud riik Hiina, kes uurib ja jälgib USA-s toimuvat pingsalt. Muu hulgas tänu sellele on Hiina juhtkond märksa paremini kursis USA tugevuste ja nõrkustega, kui USA juhid Hiina omadega. Hiinlased annavad endale aru, et praegune maailmakord on suuresti USA loodud ning soodustanud Hiina kiiret arengut. Samas tunnevad nad, et Hiina aeg on saabunud ning käesolev sajand saab olema nende sajand. Hiina on olnud maailma juhtivriik 4000 aasta vältel on kindlalt meelestatud taastama vaid paarisaja aasta eest kaotatud loomulik, domineeriv positsioon maailmas. Selle eesmärgi saavutamisel võetakse õppust ajaloost ning tänaste USA-Hiina suhete puhul tõmmatakse paralleele Thukydidese vastasseisuga USA ja Suurbritannia vahel. 20. sajandi alguses oli Saksamaa kiirelt arenev riik, mis ohustas Suurbritanniat kui domineerivat jõudu maailmas ja konkurents nende riikide vahel kulmineerus 1. Maailmasõjaga. Samaaegselt Saksamaa kiire arenguga oli tõusmas ka USA, mille areng pärast kodusõda oli ülivõimas. Aastaks 1900 oli USA SKP suurem kui Suurbritannial ning aastaks 1914 hinnanguliselt koguni 25-30% suurem. Suurbritannia nägi sel perioodil kahe rivaali tõusu ja oli sunnitud tegema järeleandmisi USA nõudmistele ning toetama tema soovi saada domineerivaks jõuks lääne-poolkeral ja seejärel võtta üle juhtiv roll rahvusvahelise korra juhina. Suurbritannia tegi seda väga elegantselt ja nutikalt eristades elutähtsad küsimused nendest, mille on pigem ainult silmale hoomatav roll. Nad arvasid, et elutähtis on Suurbritannia ja impeeriumi säilimine, mis sisaldas ka Kanadat, keda USA ohustas. Otsustati toetada võimsaimat jõudu Atlandi ookeanis ja läänepoolkeral tervikuna, kelleks oli USA. Seejuures oli USA käitumine Teddy Roosevelti juhtimisel Suurbritannia suhtes oluliselt jultunum, kui võrdleme seda kõigega mida Xi Jinping on teinud tänini.

USA strateegia

Tuleb leida vastus küsimusele, kuidas pääseda tekkinud Thukydidese vastasseisust? Selleks tuleb suuta hoida oma peas kahte vastandlikku ideed ja seejuures olla funktsionaalne. Ühelt poolt on suhete sisu raevukas konkurents militaarvaldkonnas, tehisintellekti arendamises jne. Teisalt on eluliselt vajalik, et teeksime koostööd, sest elame samas biosfääris, oleme mõlemad tuumariigid ning suudame maailma hävitada isegi kasvuhoonegaasidega. Kumbki riik ei suuda vältida eksistentsiaalseid ohte tegutsedes vaid omal käel. Ärimaailmas ei ole sugugi ebatavaline olukord, kus ühes valdkonnas konkureeritakse ning teises tehakse tihedat koostööd. Ilmekas näide on Apple’i ja Samsungi ärisuhted. Mobiiltelefonide müügiturul ollakse rivaalid ning samal ajal on Samsung Apple’i jaoks suurim komponenditarnija. Professor Allison meenutab seika, kus ta küsis olukorrale selgitus Tim Cook’ilt, kes vastas: „Elu on keeruline.“

Strageegia kujundamisel ja elluviimisel peab eelkõige USA lähtuma järgmisest punkidest:

  • Ameeriklase jaoks olukord kodumaal on prioriteet number üks. Praegu on riik kohutavalt lõhestunud. Ajaloost teame, milleni see võib viia. USA kodusõjas tapeti rohkem ameeriklasi kui üheski väliskonfliktis. Hetkel on see tõsine väljakutse ning kui nad seda ei lahenda, siis probleemide lahendamine välisriikidega on pea lootusetu.
  • Hiina on raevukas konkurent, kes ei kao kuhugi ning peame maailma nendega jagama.
  • Hiinas elab neli korda rohkem inimesi. USA peab leidma liitlasi, kes aitaksid olukord tasakaalustada. Tänased liidud pärinevad paljus külma sõja aegadest ning peame olema valmis olukorra ülevaatamiseks.

Adam Smith õpetas meile vabakaubandust, mis tõi riigid teineteisele lähemale. Tehnoloogia ja teaduse areng on aidanud seda protsessi kiirendada ning sellest on võitnud kogu maailm, heaolu on kasvanud igal pool. Samas on globaliseerumisel ka negatiivsed tagajärjed, mis tulid eriti teravalt esile pandeemia tõttu. 

Tulevikuprognoos

Viimase 500 aasta jooksul oleme näinud 16 konflikti, milles tõusev riik on ohustanud maalima valitseva jõu positsiooni. 12-nel juhul on tulemuseks olnud laastavad sõjad. Eredaim on 1. Maailmasõda. Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis oli piisavalt terav, et sõja vallandas võrdlemisi väheoluline sündmus nagu Franz Ferdinandi mõrv Sarajevos 28 juunil 1914. aastal.

Sõjata lõppenud konfliktidest on lähiajaloost NSVL-i lagunemisega lõppenud külm sõda. Praegu suureks ohuallikaks olukord Taiwanis. Kui me ei saa oma kodumaal korda majja võib see anda julgust Hiinale käituda samal moel nagu seda tehti Hong-Kongis. Kui selliste asjade käigu korral otsustame aidata Taiwani sõjaliselt, siis võib see viia hirmsate tagajärgedeni.

Hiinas kasutusel olev autoritaarne rezhiim ei ole ajalooliselt toiminud mitte kusagil. Oma Hiina analüüsis lähtub Allison tänase Singapuri rajaja Lee Kuan Yew seisukohast, kes oli seda meelt, et Hiina ei saa olla demokraatia – see viiks valitsuskorra lagunemiseni. Samas on Lee Kuan Yew korduvalt öelnud Chi Xin Pingile, et praegune kurss ei ole jätkusuutlik. Sama süsteemiga jätkamine on justkui kaasaegse tarkvara kasutamine 20. sajandi operatsioonisüsteemil. Valitsus võib küll püüda takistada infovahetuse levikut, kuid kontrollmehhanismid on võrdlemisi jõuetud isegi VPN-i kasutajate vastu.

Lõpetuseks

Kui USA saab koduse olukorra paremaks, siis on hea alus loodud, et väljuda sellest konkurentsist võitjana. Hiina seisukohast oleks muidugi eelistatud, et USA on sunnitud tegema järeleandmisi ning loovutab juhtrolli nagu seda tegi omal ajal Suurbritannia. Ajalugu ei lõpe, rivaalitsemine jätkub ja olukord muutub pidevalt. Me ei tea, kas Hiinas toimuvad muutused vabaduse ja demokraatia suunas, kuid USA on võimeline juba praegu pakkuma enamikule inimestele meelepärasemat süsteemi. Samal ajal üritab Hiina levitada enda praegust mudelit. USA väärtused on siiski eelistatumad suurema osa inimeste jaoks igal pool maailmas, k.a. Hiinas.

Loe ka:

Steven Pinkeri raamatust Enlightenment Now inspireeritud artiklit Elu ja surma küsimus

 Kinnisvaras viimased artiklid on:

9 Viisi, kuidas kriisi ajal oma üüriportfelli paremini juhtida

9 Põhjust, miks praegune kriis on erinev kui eelmine

0 vastus(t)

Lisa kommentaar

Tahad diskuteerida?
Tunne vabalt oma mõtteid jagada!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

eleven − one =