Väikearendajate ja -ettevõtjatena peame olema piisavalt laia silmaringiga, et teha mõistlike otsuseid teemadel, milles me ei ole spetsialistid. Kui meie ettevõtetes ei ole ühes või teises küsimuses kompetentseid inimesi, peame oleme vähemalt võimelised efektiivselt leidma õige koostööpartneri.

Uute majadele puhul kehtib käesolevast aastast reegel, et ehitusluba saab taotleda ainult liginullenergiaprojektidele. See tekitab väikearendajates kindlasti suurema küsimuse – millega peaksin ma nüüd arvestama? Mida projektides nüüd lisaks nõudma hakatakse?

Hinnanguliselt ligi pool CO2 emissioonist ei tule mitte autode heitgaasidest vaid hoopis hoonetest. Eestis on  teema väga aktuaalne ning hakkab tulevikus järjest suuremat rolli mängima. Kindlasti ei piirduta sellel aastal kehtima hakkavate nõuetega ning aja jooksul neid veel korrigeeritakse, aga praeguseks on tehtud juba oluline samm, millega kõik arendajad uute hoonete ehitamisel arvestama peavad.

Mis on ETA ja KEK

Kaalutud energiatõhususe klass (KEK) ja energiatõhususe arv (ETA klass) võivad olla erinevad. KEK kajastab reaalsete mõõtmiste tulemusi. ETA on projekti järgi tüüptingimustel arvutamise tulemus. ETA arvutamisel kasutatakse palju konstante ja olenemata sellest, mis tegelikult hoones toimuma hakkab, peab projekt neid konstante arvesse võttes vastama ettenähtud ETA arvule, et saada ehitusluba. Kui hoone projekt nõutud numbrile ei vasta, ehitusluba ei väljastata.

Hiljem võib hoone tegeliku energiatarbimise mõõtmisel selguda, et hoone onenergiatõhusam kui ETA arvutuste järgi (KEK parem kui ETA) või vastupidi hoone vastab tegelikult näiteks C energiaklassile, aga see pole enam oluline, oluline on, et projekt vastaks ETA nõudmistele.

Energiatõhususe arv

Energiatõhusust hinnatakse ühe numbriga, mis on 9 erineva näitaja summaarne kaalutud keskmine ja väljendatakse kujul ETA (kWh/(m2 a). ETA piirväärtus on ainuke energiatõhususe nõue.  Projekteerija või arendaja võib vabalt valida lahendused selle saavutamiseks.

Arendaja võib otsustada, kas saavutada vajalik energiatõhusus arhitektuurse lahenduse, või taastuvenergialahendust kasutades. Keerukam ja eksklusiivsem välisarhitektuur nõuab hoonelt enamasti rohkem taastuvenergiat.

Oluline on siiski teada, et alati peab hoone ise, ilma taastuvenergia tootmiseta, vastama vähemalt B energiaklassile, seega tuleb ka arhitektuurse projekti puhul hoolikalt tähele panna hoone säästlikkust.

Energiaklassid muutusid

Liginulleneregiahoone (A klass) = madalaenergiahoone (B klass) + lokaalne taastuvenergia tootmine

Oluline muutus on see, et kui varem võis hoone taastuva energiatarbimise hulka arvestada kogu keskkonnasõbralikult toodetud energia ehk siis 100% näiteks päikesekollektoritest saadud energia, siis uute nõuete kohaselt võib arvesse võtta vaid seda osa, mis läheb hoone oma tarbeks. Eks siis kõik see, mida võrku müüakse, ei lähe arvutuskäikudesse sisse. Suvel, kui päikest on palju ja päikesepaneelid toodavad rohkem energiat, aga samas energiavajadus küttele hoones on madalam, suunatakse enamasti suurem osa energiast võrku. See osa jääb kehtivate nõuete kohaselt arvestamata.

Hoonete B energiaklassi nõue taastuvenergiat arvestamata on sisse pandud seetõttu, et vältida olukordi kus hoone tegelikult ei ole energiatõhus ja seda üritatakse kompenseerida piisaval hulgal päikesepaneelide lisamisega.  Nii soovitakse vältida ebaratsionaalsete hoonete projekteerimist.

Näited: 

  1. Väikehoone puhul, mille köetav pind on suurem kui 220 m2, on B klassi uus nõue 120 kWh/(m2 a) ja A klassi nõue 100 kWh/(m2 a).  Vana A klass oli 50 kWh/(m2 a)), seega A energiaklassi nõue on läinud leebemaks. Hoone peab vastama A energiklassile. Seega ilma taastuvenergia tootmiseta peab maja vastama 120 kWh ja koos taastuvenergia omatarbeks tootmisega 100 kWh/(m2 a).
  2. Korterelamute puhul oli vana A klass 100 kWh/(m2 a) ja uus 105 kWh/(m2 a). Samuti on veidi leebemaks muutunud korterelamute B klass, mille nõue varasemalt oli 120 kWh/(m2 a) ja nüüd 125 kWh/(m2 a).

Tihtipeale võib projekteerimisel aidata maja B energiaklassi saavutamisel näiteks:

  • Ventilatsiooni paremad lahendused
  • LED valgustite kasutamine
  • arhitektuursed lahendused – mida väiksem on majal välispinna suhe sisepinnaga, seda efektiivsem on maja.

Vanad majad ja muinsuskaitsehooned

Uutele hoonetele on lihtne uusi ja rangeid nõudmisi esitada, aga vanu hooneid ei saa keegi otseselt sundida ümber ehitama. Seetõttu on mitmeid riiklikke toetusi neile majaomanikele, kes soovivad oma vana maja energiasäästlikkumaks muuta.

Muinsuskaitse all olevatele ja miljööväärtuslikele majadele uued nõuded ei kehti. Need välistatakse. Kui taotletakse Kredexi toetust, siis aktsepteeritakse ühe klassi võrra energiatõhususe tõstmist. Nende hoonete puhul tuleb tihtipeale ka Muinsuskaitseametiga läbi rääkida ja arutada, millised on aktsepteeritavad võimalused maja energiasäästlikkumaks muutmiseks ning toetuste saamiseks.

Erandid

Arvati, et turg ei ole veel päris valmis ja seetõttu toodi sisse ka mõned erandid. Uute hoonete projekteerimise puhul on nii, et keegi ei ütle, et päikesepaneelid tuleb panna, aga reaalsus on see, et ilma nendeta ei ole võimalik nõuetele vastavust saavutada. Eesti riik oli üks väheseid EL-is, kes ambitsioonikad numbrid kehtestas. Enamus riikidest ei ole neid veel sisse viinud.

Väikehooned köetava pinnaga alla 220 m2

Liginullenergiahoonete nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220m2. Neile kehtivad madalaenergia ehk B klassi nõuded.

Siiski peab selline maja vastama B energiaklassile ilma taastuvenergia tootmiseta. See tähendab, et nendelt majadelt ei nõuta taastuvenergia tootmist, aga majad tuleb siiski ehitada energiasäästlikud, et nad vastaksid B energiaklassile.

Kõik suuremad majad peavad olema A klass. Õnneks väikehoonetel alla 220 m2 on uus B klass energiatõhususe arv 140 kWh/(m2 a), vana B energiaklassi energiatõhususe piirväärtus oli 120 kWh/(m2 a).

Palkmajad

Palkhoonetele antakse leevendust. Masintoodetud palkehitiste puhul, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180mm läbimõõduga soojustamata palk, rakendatakse energiatõhususarvu piirväärtuse tegurit 1,2. Ehk siis võib energiaarvu korrutada läbi 1,2-ga, käsitööna toodetud palkehitiste puhul võib läbi korrutada 1,25-ga.

A klass ei ole nõutav –

  1. kui ei ole majanduslikult põhjendatud
  2. ei ole tehniliselt teostatav

See on näiteks, kui on kõrghoone (pilvelõhkuja), mille katuse pinda pole piisavalt palju. Tehniliselt veel oleks kuidagi võimalik, aga see läheb väga kalliks.

Samuti kuuluvad sinna sellised majad, mis on varjatud päikese eest teiste majade poolt.

Ebaratsionaalsus – päiksesepaneelid ei ole majanduslikult põhjendatud

Kokkuleppeliselt ei ole põhjendatud kui taastuvenergia tootlikkus jääb alla 70% optimaalsest tootlusest. Siis võib selle ära jätta.

Kui katusel on varjupiirkond, sinna ei pea paigaldama päiksepaneele nendesse kohtadesse. See katuse osa, kus on üle 70% tootlikkuse, sinna tuleks siiski paneelid paigaldada.

Päiksepaneeli tootlused olenevad suunast ilmakaarte suhtes ja kaldenurgast.

Tehniline teostamatus

Näiteks kui päikeseenergiasüteem ei asu võrgu piirkonnas, mis on harv juhus. Tavapärasem olukord on see, et ei ole piisavalt varjestamata katuse pinda. Kui seda katuse pinda ei ole piisavalt, siis on vaja panna nii palju kui mahub. Fassaadi peale ei sunni keegi päikesepaneele paigaldama, kuigi see võimalus on tänapäeval juba olemas.

Ei tohi unustada, et kui isegi taastuvenergiat ei saa toota, peab hoone vastama B energiaklassile. Ka juhul kui suudetakse ära tõestada, et taastuvenergia tootmist ei ole ratsionaalne paigaldada.

Kokkuvõtteks

Projekteerimises ja arenduses tuleb uus hooaeg, hoonete ehitus muutub kallimaks ja loodetavasti hooned ise läbimõeldumaks. Samas peab tunnistama, et asi saab minna veelgi karmimaks. Näiteks praegu on elamuhoonete temperatuurivajaduseks arvestatud 21kraadi, aga see on vananenud number, reaalselt soovivad inimesed 23 kraadist toatemperatuuri. Sellest on räägitud väga mitu aastat ja tõenäosus on suur, et see number korrigeeritakse mingi hetk. See omakorda viib projekteerijad veelgi suurema kimbatuse ette, kuidas saavutada A ja B energiaklass hoonetele.

Arutelu koht kindlasti on see, et praegu ei ole arvestatud hoone terviklikku elutsüklit (hällist surmani – ehitusest lammutuseni). Seda arvutustes veel ei nõuta. Seega hetkel ei võeta arvese reaalseid kulusid hoone energiatõhusamaks muutmisel – elektripaneelide tootmine, utiliseerimine, projekteerijate lisatöö, paigaldused, paigaldusvahendite tootmine, transport jne.

See kõik, mida kirjutasin on küll väga ülevaatlik, aga teema on hetkel aktuaalne ja usun, et iga info, mis selle kohta tuleb, on hea teada. Eks nüüd peavad arendajad seda lihtsalt praktikasse rakendama ja siis selgub ka, kui palju reaalselt ehituse hinnad kallinevad tänu uutele nõuetele?

0 vastus(t)

Lisa kommentaar

Tahad diskuteerida?
Tunne vabalt oma mõtteid jagada!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

five × two =