Valgustusajastu Tänapäeval – TERVIS

Covid 19 viirusesse nakatumiste arv kasvab ja kuigi vaktsineerimisega on juba alustatud, siis viiruse taandumiseks läheb siiski veel aega, sest kõik inimesed ei soovi vaktsiini ning soovijate vaktsineerimine ei juhtu üleöö.

Mida varem igaüks meist saab aru, et tema tervis on ainult (või vähemalt eelkõige) tema enda kätes, seda parem. Sõltumata sellest, kas räägime viirustest, infarktist või muust tervisehäirest, oleks rumal arvata, et keegi teine teeb otsuseid, mis on Sinu seisukohast parimad. Ainult Sina saad vältida viirusohtlikes kohtades viibimist, ainult Sina saad loobuda sellest „kahjutust“ harjumusest võtta üks-kaks klaasi või pudelit lemmiknapsu, ainult Sina saad oma tagumiku rattale vinnata ja pedaale tallata – mitte keegi teine!

Keegi meist ei pääse vastutusest ning kõik me peame kasutama oma mõistust ja olema võimelised vastu võtma kaalutletud otsuseid, mis aitavad meil olla terved. Otsused peaksid tuginema faktidele, mitte anekdootlikele tõenditele.

Rahvameditsiini võidukäik, või siiski mitte?

Meditsiini areng on andnud arstidele oluliselt paremad ravimid ja meetodid haiguste ennetamiseks ja raviks. Siin ei saa me võtta Eestit eraldiseisva riigina, sest meie arstid on õppinud kõigilt arstidelt ja teadlastelt üle maailma, kasutavad neid teadmisi ja vahendeid oma töös igapäevaselt ning meil kõigil on õnn saada osa sellest protsessist.

Mõistuse ja teaduse rakendamine on viinud selleni, et mitmed haigused on kas hävitatud või välditavad tänu tehnoloogia arengule, vaktsiinidele ja ravimitele. Kahjuks võtame tänapäeval tavapäraseid asju iseenesest mõistetavana. Kuuldes raadiost üleskutset tulla andma verd ei tule meile mõttessegi, et Karl Landsteineri avastatud veregruppide olemasolu on päästnud miljard elu. Keerates lahti veekraani ja täites klaasi veega krimpsutame kloori lõhna tundes nina andmata endale aru, et Abel Wolmani ja Linn Enslow leiutatud vee klooriga töötlemine on päästnud hinnanguliselt 177 miljonit elu. Lisaks toob Steven Pinker oma raamatus Valgustusajastu Tänapäeval välja rea avastusi nimetades nende autoreid kangelasteks:

TeadlaneAvastusPäästetud elud
William Foegerõugete hävitamise strateegia131 miljonit
Maurice Hillemankaheksa erinevat vaktsiini129 miljonit
John Endersleetrite vaktsiin120 miljonit
Howard Floreypenitsilliin82 miljonit
Gaston Ramondifteeria ja teetanuse vaktsiinid60 miljonit
David Nalinsuukaudne rehüdratsioonravi54 miljonit
Paul Ehrlichdifteeria ja teetanuse antitoksiinid42 miljonit
Andreas Grüntzigangioplastika15 miljonit
Grace Eldering ja Pearl Kendrickläkaköha vaktsiin14 miljonit
Gertrude Elionratsionaalne ravimikujundus (rational drug design)5 miljonit

Kui teha nimekiri ajaloo suurimatest kurikaeltest ning välja tuua nende põhjustatud surmade arv, siis selgub, et võrreldes ülalnimetatud kangelastega on nad võrdlemisi impotentsed. Kolme kurikuulsaima massimõrvari Mao Zedongi, Joosep Stalini ja Adolf Hitleri ohvrite arv on ka kõige liberaalsemate hinnangute alusel kokku 120 miljonit. Siiski kuuleb meedias ja igapäevavestluses just halbade tegudega silma paistnud inimeste nimesid ja haruharva, kui üldse, tuleb juttu mõnest mainitud kangelasest.

Positiivsed muutused Eestis

Eelmises artiklis veendusime selles, et eestlaste oodatav eluiga on tõepoolest pikenenud igas vanuses inimeste jaoks. Alloleval graafikul näeme, kui palju on viimase 20 aastaga vähenenud selle positiivse muutuse mõjukas faktor, milleks on laste suremus nakkus- ja parasiithaigustest tingituna:

Aastatel 1989-2019 on Eestis haiguste tõttu surnud 476429 inimest. Kokku ligi 86% juhtudest ei ole põhjuseks sugugi mitte hetkel konkurentsitult enim kajastust leidvad viirushaigused,  vaid kasvajad (23,09%) ja vereringeelundite haigused (62,83%). Nendest haigustest põhjustatud surmad aastate kaupa:

Kasvajate põhjustatud surmade arv on mõnevõrra suurenenud, kuid vereringeelundite haigustest tingitud surmade arv on võrreldes tipphetkega aastal 1994 langenud üllatuslikult enam kui 37% ja tulemusena on kahe nimetatud põhjuse trend vähenemise suunas.

Tõeline ime – COVID-19 vaktsiin

Valitsuse pressikonverentsid, toetused, isikuvabaduste- ja ettevõtluspiirangud, maskid, faktid vs konspiratsiooniteooriad,  jne… Kõigil nimetatud teemadel on pea ammendamatu potentsiaal erinevatest, tihti vastandlikest vaatevinklitest kirjutamiseks. Siin artiklis soovime rõhutada meie hinnangul olulisimat viirusega seotud aspekti, mis tõestab, et Pinkeri Valgustusajastu Tänapäeval leitmotiivi paikapidavust. Teadus ja mõistuspärane lähenemine probleemide lahendamisel panevad uskuma, et imed on võimalikud, kui inimestel on konkreetne eesmärk ja teadlased ja ärimehed terves maailmas töötavad selle nimel. Ime, millest jutt –  COVID-19 vaktsiini loomine – on antud kontekstis siiski täiesti reaalne inimeste saavutus. Tegemist ei olnud jumala tahte ega palvetajate veritsevate põlvede tulemus vaid vabaturul tegutsevate ettevõtete teadusliku töö tulemus. Vaktsiin loodi ja toodi turule rekordilise üheksa kuuga. Vaktsiinide arendamine kestab tavapäraselt 10-15 aastat ning COVID-19 vastase vaktsiini turule toomise hetkel kuulus rekord ebola vastasele vaktsiinile, mis toodi turule nelja-viie aastaga.

Ühegi vaktsiini kohta ei saa väita, et see oleks 100% ohutu. Nii on ka COVID-19 vaktsiiniga. Enamiku vanemate vaktsiinidega võrreldes on riskid teist laadi. Kui enamiku tavapäraste vaktsiinidega kutsutakse esile immuunsüsteemi reaktsioon esile sellega, et kehasse viiakse (võrdlemisi) ohutu kogus haigustekitajaid, siis COVID-19 vaktsiin õpetab meid antikehasid tootma pisut teistsugusel moel sisaldades viiruse geneetilist materjali nimega mRNA.

Vaktsiini kiire kasutuselevõtuga kaasneb tõsisasi, et vaktsiini pikaajalist kõrvaltoimet ei ole uuritud. Laias laastus on spetsialistid ilmselt seda meel, et vaktsiinist tulenev risk on piisavalt madal ning viiruse jätkuv levik kujutab endast suuremat ohtu. Ilma pikaajalise uuringu läbiviimiseta võib vaktsiini kasutuselevõtuga seoses väita kindlalt seda, et tegemist on mahukaima ravimiuuringuga inimkonna ajaloos. Iga inimene peab saama iseseisvalt otsustada, kas ta soovib osaleda selles uuringus või mitte?

Riik tegi kõik õigesti?

Novembri lõpu seisuga on Tervise Arengu Instituudi andmetel COVID-19 surmade kokkuvõte järgmine:

Eestis on kokku 2020. aastal vahemikus märts kuni november COVID-19 diagnoosiga surnud 108 inimest. Seejuures oli noorim surnud inimene 46 aastane. Haiguse läbipõdemine ei pruugi jääda inimese jaoks negatiivsete tervislike tagajärgedeta, kuid surmaoht suureneb märgatavalt alles alates 70-ndast eluaastast. Millegipärast ei ole riik sellele asjaolule erilist tähelepanu pööranud. Loodame, et vaktsineerimisel seda siiski tehakse.

Numbrid on küll hirmsad, kuid ei tohi unustada ka muid haigusi. Näiteks suri aastatel 2017, 2018 ja 2019 gripi tõttu vastavalt 51, 104 ja 45 inimest. Kui kõik 2020 aasta andmed on loetud, siis on huvitav näha, kuidas on olukord teistest haigustest kui COVID-19 põhjustatud surmadega? Kas suudame eristada need  kes surid COVID-19 viirusega nendest, kes surid selle viiruse tõttu? Kui palju muutub vähki ja muudesse haigustesse surnute arv või kui paljud inimesed peavad taluma põhjendamatult süvenenud haigusi, sest tervishoiu süsteem keskendus ebaproportsionaalselt COVID-19 ennetamisele ja ravile? Jääb loota, et leidub tõsiseid uurijaid, kes suudavad vastata nendele ja muudele negatiivseid tagajärgi uurivatele küsimustele, mis on seotud riigi ebakompetentse reageerimisega pandeemiale – ainult nii on meil võimalik läbielatud kogemusest õppida ning loota, et ohvrite kahjustatud tervis ja kaotatud elud ei olnud asjatud.

Kokkuvõtteks

Hoolimata sellest, et leidub neid, kes haigusest võitu saamiseks pöörduvad idamaiste rahvatarkuste, tshakrate avamise, homöopaatia või muu sarnase poole, saavad enamik meist abi kaasaegselt meditsiinilt, mis on arenenud tänu mõistuse ja teadusliku meetodi rakendamisele. Kahtlemata, ei ole tänapäeva ravimid ja ravimeetodid ideaalsed, kuid pole olemas haigust, mille ravimisel oleme otsustanud loobuda õpitud teadmistest ning naasta „ennemuistsel aal“ kasutatud vahendite juurde.

Iga inimene vastutab oma tervise eest eelkõige ise. Seetõttu ei pääse igaüks meist vastutusest ning peab kasutama oma mõistust ja olema võimeline vastu võtma kaalutletud otsuseid, mis aitavad meil olla terved. Meediakanalid ja valitsuse pressikonverents ei ole piisavad allikad. Uurides suitsetamise mõju minu kehale saan otsustada, kas süütan järgmise sigareti või mitte? Uurides füüsilise aktiivsuse mõju organismile saan otsustada, kas eelistan laiskust ja teleka vahtimist liikumisele ja trennile? Uurides maskide efektiivsust erinevates oludes saan otsustada, kus ja millal kannan maski? Teades, millised pikaajalised terviseprobleemid või surmaoht kaasnevad COVID-19 haiguse läbipõdemisega ja võrreldes neid vaktsiinist tulenevate riskidega saan otsustada, kas minu olukorras on mõistlik vaktsineerida või mitte?

Uuri, mõtle, otsusta ja ole terve!

P.S. Ja tegelikult on parimad vahendid viirusega võitlemiseks kajastatud meie varasemas postituses pealkirjaga „7-viisi-kuidas-voidelda-viiruse-vastu“, mida saad lugeda siit.

0 vastus(t)

Lisa kommentaar

Tahad diskuteerida?
Tunne vabalt oma mõtteid jagada!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

4 + two =